-
Miilits kontrollis välismaalaste dokumente ehk rootslased Lõuna-Eestis
20. oktoobril ilmus Valgamaalases Andre Hanimägi sulest artikkel sellest, mida SA Lõuna-Eesti Turismi ning SA Tartumaa Turismi korraldamisel ja Valgamaa Arenguagentuuri toel siia pressireisile saabunud Rootsi ajakirjanikega ette võtsid.
Miilits kontrollis välismaalaste dokumente
Valga linna lähedal, mitte kaugel tähtsast raketibaasist peatasid miilitsad kahtlase Lääne päritolu turistide bussi – kontrollimaks, et tegemist ei ole spioonidega.
Just seda nägi ette üleeile rootslastele maha mängitud stsenaarium, mida etendas sihtasutus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Valgamaa arenguagentuuri turismi arenduskonsultant Sille Roomets ütles, et tegemist oli Rootsi ajakirjanike tutvumisreisiga Lõuna-Eestisse.
„Teema valiti intrigeeriv ja eriline, sest endiselt ei tea ka lähemad lääneriigid sellest raudse eesriide ajastust midagi ning neile pakub see vägagi huvi,” selgitas Roomets. Pärast kinnipidamist viidi välismaalased tema sõnul nõukogudeaegse bussiga edasi piirivalvesse, kus toimus dokumentide kontroll, pagasi läbivaatus ja ülekuulamine.Külalistele esines Georg Ots
„Kui selgus, et tegemist on siiski turistidega, anti neile maale sisenemiseks ajutine propusk ja Nõukogude Liidus hakkama saamiseks natuke rublasid, alkoholi- ja suhkrutalonge,” tutvustas Roomets toimunut. Muuseumis näidati külalistele ka nõukogudeaegset tuba ja toonaseid tegevusi ning neil avanes võimalus sõita soomukiga.
Edasi suundusid külalised õhtusöögile. „Õhtusöök oli linna populaarseimas restoranis Säde, mis selleks õhtuks oli väliskülalistele reserveeritud,” rääkis arenduskonsultant. Kohale oli tellitud isegi juuksur, kes ühele turismigruppi kuuluvale naisele ka tolleaegse soengu ja meigi tegi.
Osalejad ning külalised olid temaatilistes kostüümides ja ruumid dekoreeritud Stalini ja Lenini fotode, propagandaplakatite ning Lenini kuju ja ENSV lipuga. Õhtusöögil osalesid ka kohalikud sõjaveteranid ning esines üle Nõukogude Liidu ja kaugemalgi tuntud laulja Georg Ots.
Külalised said kokku panna puslet Lenini fotodest ja osaleda ajurünnakul. Peamine küsimus oli, kuidas kolhoosis täita viisaastaku plaani ja tõsta piimatoodangut. Muide, õige vastus – piimale vett juurde valades – tuli Roometsa sõnul väliskülalistelt päris ruttu.
Kaasata soovitakse ka Läti
Sihtasutuse Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon arendusjuhi Valdeko Nielsoni sõnul oli teisipäeval natuke ka proovimise kord. Teatakse küll, kuidas toonane aeg välja nägi, aga see tuleb ka ellu äratada ja vajalik õhkkond luua.
Kas aga muuseum ka edaspidi inimesi nõukogude aega tagasi viib? „Kui need asjad sobivad ja selle vastu huvi tuntakse, siis miks mitte,” ütles arendusjuht, kelle sõnul on üht, teist ja kolmandat vajalikku muuseumil endal olemas, kuid asju tuleb ka juurde otsida. Viidi ju praegu põnev atribuutika omal ajal kas koju või visati lihtsalt minema.
Kohale oli tellitud isegi juuksur, kes ühele turismigruppi kuuluvale naisele ka tolleaegse meigi ja soengu tegi.
Nielson ei näe põhjust, miks mitte sellist asja ka tulevikus rohkem näidata ja teha. „See on ju atraktiivne ja noorem generatsioon ei tea sellest mitte midagi,” arvas ta. Kõik eeldab tema sõnul siiski seda, et on olemas inimesed, vajalik varustus ja peab olema ka tahtmist ja entusiasmi – viimast pidavat kindlasti ka jätkuma. „Ainult edasi, mitte sammukestki tagasi!” kinnitas Nielson.
Sama arvas ka Roomets, kelle sõnul plaanitakse temaatikat edasi arendada koostöös Läti objektidega, et sellest arendada põnevad turismitooted nii välisturistidele kui ka eestimaalastele endile – elamusliku ajalooõpetuse nimel. Roometsa arvates olekski nüüd, aastaid hiljem, õige aeg see periood teistmoodi uuesti läbi elada ja mõelda, et teemaga ja iseendaga rahu teha ning kergema südamega edasi minna.
Temaatika on huvitav
Kindlasti ei jäänud turistidele aga tunnet, et Eesti just selline ongi, nagu nähti. „Andsin hommikulauas ka tegeliku ülevaate meie piirkonnast ja turismist ning tulevikuplaanidest, seega külalistele ei jäänud meist ainult nõukogulik mulje,” toonitas Roomets.
Külalised jäid tema sõnul kogemusega väga rahule, kuna said tunda nõukogudeaegset olustikku ja elu, millest midagi ei teatud. „Kogu Nõukogude Liidu aeg oli nendele suletud teema. Isegi koolides olid maakaardid ju tühjad – valge laik nimega Eesti ja paar täppi linnanimedega,” kirjeldas ta.
SA Tartumaa Turism infospetsialist ja üks ürituse koordinaatoritest Maarja Kokk ütles, et Rootsi ajakirjanike meeleolu oli hea ning teema neile huvipakkuv. „Midagi sellist pole nad varem kogenud,” kinnitas Kokk.
Tema sõnul avaldas rootslastele erilist muljet Säde hotell, mis säilinud suhteliselt muutumatuna nõukogude ajast saadik. Tartumaa infospetsialisti arvates huvitab teema paljusid, kes pole selles perioodis elanud, ning sellesarnaseid tegevusi üritatakse siin piirkonnas ka jätkata.
