Utoopilisest mõttest reaalsuseni – Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalu

Sangaste vallas Valgamaal asub üks talu, turismitalu. Aga mitte tavaline, vaid selline, kus on nutikalt ühendatud töö ja lõbu. Melu ja vaikus. Puhkus ja kultuur. Talu perenaine Tuuli Merimaa ütleb selle kohta, et igaühel on oma hobi ja et tema hobiks on just kultuur ning selle inimestele lähemale toomine.

Kultuuritalu – mis see õigupoolest on? „Minu jaoks on see väga lai mõiste,“ arutleb Merimaa. „Tallinn ja Tartu on ju sündmusi tulvil, aga siinkandis on neid tohutult vähe ning rahval ei ole ka aega ega raha suuremates keskustes käia.“ Sestap tekkiski Tuulil ta enda sõnul lolli moodi optimistlik mõte tuua kultuur kohapeale inimestele kätte.

Viis aastat tagasi ostsid nad perega ilusa asukohaga talu, ent õige pea sai selgeks, et vaid enda pere jaoks on talu siiski pisut suur. Nii hakatigi pakkuma majutust ja telkimisvõimalust. Tuuli on Tallinna Ülikoolis kultuuri õppinud, praegu jätkab Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse õppimisega. Ajapikku tekkis tal valdkonna vastu suur armastus, ka kogemusi kogunes juba omajagu, mistõttu otsustati koos Lea Vutiga, kes on Sangaste lossi juhataja ning hea koostööpartner, MTÜ luua. Ja sellest kevadest hakkasid ettevõtlikud daamid Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketallu kontserte ja etendusi sisse tooma. Kultuuri.

Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalus etenduvatesse tükkidesse plaanitakse alati kohalikke kaasata. Sisse tuuakse ka profiteatrit, ent parim kooslus on kohalike ja proffide sümbioos. Selle suve etenduseks – kultuuritalu esimeseks – oli „Peiarite õhtunäitus“ Madis Kõivu näidendi põhjal, mis kirjutatud just Lõuna-Eesti maastikule ning suveõhtule, lavastajatöö tegi Tamur Tohver. Korraldajad arvestasid publikuks heal juhul 200 inimest, tegelikkuses tuli rahvatükki vaatama ligi 300 inimest. „Publik oli lahe ja naeris kõva häälega kaasa,“ meenutab Merimaa, lisades, et etendus märgiti positiivselt ära ka Tartu teatrikriitikute poolt. Tagasisidest saadud hea emotsioon innustab kultuuritalu alustatut järgmisel aastal kindlasti jätkama. „Eesti materjali on nii palju kirjutatud, et seda annab aastakümneid lavastada,“ muigab Merimaa, kes loodab tulevikus teatri koduõuest kaugemalegi viia. Näiteks on heaks teatritegemise kohaks Sangaste seltsimaja, peale selle kõikvõimalikud kirikuõued jms.

Päris aastaringselt siin õueteatrit teha muidugi ei saa. Sügisel ja talvel püüavad kultuuritalunikud umbes korra kuus sisse tuua profiteatrite etendusi. Ka annab talu ümberkaudsetele inimestele hea võimaluse end veidi liigutada, pakkudes nii seltskonnatantsu kui ka aeroobika ja step-tantsu trenne. Talul on ka kaks giidi, kes Sangaste vallas ja Otepääl huvilistele giidituure teevad.

Kiisatamme talu kliendid jagunevad laias laastus kaheks – need, kes tulevad puhkama, ja need, kes tulevad kultuuri nautima. „Meil on sedasorti mõte, et läbinisti mõlemat asja me kogu aeg ei tee, endal peab ka vaheldus olema,“ selgitab Tuuli. „Õnneks jaotub töö praegu teatri- ja puhkeperioodi vahel ilusti ära.“ Kliendid jõuavad tallu nii turismiveebide kui -portaalide abil, ent soojalt kiidab Tuuli Merimaa ka Otepää ja Valgamaa turismiinfokeskuseid, kes väga palju (välis)turiste tallu juhatavad. Välisturistidest leiavad siia kõige enam tee lätlased, soomlased ja norrakad.

Tuuli ütleb, et mõtteid, mida teha, tuleb tal pidevalt juurde. „Näiteks hakkame me metsa õpperada rajama, mida kohalikele noortele ja koolilastele pakkuda.“ Pealtnäha utoopilise ideena tahab Merimaa kindlasti tallu teha vabaõhukino, kus hakatakse näitama kahte sorti filme: neid, mis Eestis toodetud, sealjuures ilma piiranguteta; ja kuni II maailmasõja aegseid filme – must-valged ja tummfilmid. Siis veel kunstiringid, varjualused, aidamaja ringiehitamised... jah, häid mõtteid kultuuritalus jagub.

Üldiselt näeb Kiisatamme kultuuritalu perenaine asja nii, et turismiosa (majutusteenus) on see, mis aitab neil arveid maksta, ning kultuuritalu pool see, mis meele rõõmsaks teeb. Neile, kes pelgavad, et kõiksugu talus toimuvad sündmused seal aga puhata ei lase, ütleb Tuuli, et korraga nad inimesi puhkama ja etendusi vaatama ei kutsu. „Puhkamise ajal me kultuuri ei tee ega kõva häälega ei laula“.

Kas Tuuli julgustaks ka teisi ettevõtjaid kultuuritalusid tegema? „Kui on palju raha, aega, pealehakkamist ja vaimustust, siis soovitan ma seda kindlasti,“ vastab ta. „See on päris spetsiifiline valdkond ja sul peab olema siin palju tuttavaid, aga suure optimismi korral on kultuuritalu võimalik pidada ka eelneva kultuurikogemuse ja tutvusteta.“ Tuulil endal on kultuuri rindel juba paarikümne aastane kogemus ja ta ütleb, et see annab talle hingerahu, et on midagi elus korda saatnud. Ning konkurentideks ta teisi kultuuritalusid ei pea. Ega neid väga palju siin Lõuna-Eestis polegi – peamiselt Leigo ja Torupillitalu, ent need on veidi erineva suunitlusega. „Mida rohkem kultuuritalusid Eestis on, seda rohkem rahvas koolitub,“ arvab Tuuli. „Mul oleks hea meel, kui tegijaid oleks rohkem.“

Veidi järelkasvu kultuuritalul juba on. Tuuli vanemal pojal on suur huvi nii ajaloo kui Eesti kultuuri vastu ja Tuuli usub, et poja tulevik on Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalus. Teine poeg on alles 12aastane, ent juba kaldub temagi tulevik kultuuri ääremaile.

Veidi muretseb Tuuli Merimaa südant kultuuri tuleviku pärast, öeldes, et kui riigil oleks vastavat huvi rohkem, oleks ka selliseid talusid rohkem. „Kultuur pole veel perspektiivikas, kultuurikorralduse erialal pole Eestis näiteks ühtki riigieelarvelist kohta,“ arutleb ta, lisades samas, et viriseda pole ka mõtet, eesti rahvas jätkab kultuuritegemist niigi.

www.kiisatamme.ee

 
 

 

SA Lõuna-Eesti Turism | Vaksali 17a, 50410 Tartu
tel: 744 2271 | info@southestonia.ee | www.southestonia.ee