Küla külas – võluv Saunamaa
Võrumaale Nogo külla tekkis eelmise aasta sügisel veel üks küla, mis kõige ehtsamaid saunamõnusid pakub. „See peaks olema koht, kus saaks erinevaid saunasid proovida, niiöelda saunaküla,“ selgitab Saunamaa olemust selle peremees Erki Pehter. Praegu ootab Saunamaal külalisi 4 sauna, veel kaks on kohe valmimas. Erki sõnul peaks saunaküla andma võimaluse saunatada erinevates saunades nii, et selleks kuhugi kaugele rändama ei pea; kus kõik üheskoos asub. Aasta tagasi, kui valmis esimene – koobassaun –, lükkaski ta Saunamaa käima mõttega teha midagi erilist, mida mujalt ei leia. Alguse sai kõik sellest, kui Erki vanavanemate kodu Võrumaal tühjaks jäi. Tuli otsustada, mida sellega teha. „On ju kole vaadata, kuidas vana talu laguneb.“ Erki enda kogemus (tal on Saaremaal ka väike puhkemaja) ütleb, et tänapäeval vaid majutusega maakohas elatist ei teeni. „Neid (kodu)majutusi on nii palju, et pole mõtet pakkuda seda, mis kõigil olemas on,“ selgitab ta, lisades, et nii sise- kui välisturist ootab täiskomplekti – aktiivne puhkus, toit jne ja sinna juurde majutus. Algselt plaaniti vanasse tallu lastele eesti muinasjuttude põhine teemapark teha, ent sellest ei saanud asja. Siis aga käis mees külas sõbral, kel oli 3 eri liiki sauna. „Proovisime need kõik õhtul läbi ja hommikuks oli idee valmis – teha saunamaa,“ ütleb Erki. Järgnesid pikad tunnid raamatukogudes ning internetis, et saunakülla ikka vaid autentsed ja ehedad saunad kerkiksid. Erkil on nimelt auahne plaan Saunamaale kõik maailma erinevad saunaliigid püsti panna. Saunamaa ja selle saunaküla on üsna haruldane ettevõtmine, midagi samalaadset on Eestis küll veel, ent pigem Tallinna ümbruses. Erki Pehteri teada on saunakülad veel Venemaal ning Soomes, kus asub Saunamaale kõige ligilähedasem, millest Erki ka malli võttis – Muurame saunaküla. „Kahjuks internetist Muuramet peaaegu ei leia, aga tõelisel saunahuvilisel soovitan küll seal ära käia,“ ütleb Erki, jagades ka haruldast linki: www.muurame.fi/fi/muuramen_saunakyla. Muurame saunaküla sai alguse 1980ndail, kui üks mees seal 27 suitsusauna üle Soome kokku kogus ning saunamuuseumigi püsti lõi. Erki meenutab: „Ma käisin seal eelmisel aastal, siis oli 25 sauna veel alles – üks oli lagunenud ja teine maha põlenud. Kahjuks vist Muurames keegi enam asjaga ei tegele, sest muru on niitmata, saunauksed eest tõstetud ...“ Samas oli Soomes-käik väga kasulik, sest sealt sai Erki oma ideele täiendust: „Käisin terve päev ringi, kirjutasin kõik üles, pildistasin ja uurisin.“
Majutuskohti tuleb Saunamaale peale ehitustööde lõppu juurde, hetkel saab talve nautida sviidis ning 3ses lisavooditega toas. Talvel majutab Saunamaa kuni 10 külalist (koos lisavooditega), kevadel lisandub 10 aastaringset voodikohta ning suvel saab ööbida ka 19. sajandil ehitatud 14kohalises aidas. Saunamaa külastajate statistikat tuleb veel oodata, sest suuremalt on saunatatud vaid ühe suve ning talve jagu. „Arvan, et talv oli nõrgem, sest keegi ei teadnud meist veel,“ ütleb Erki. „Praegu aga tundub, et päringuid tehakse rohkem kui samal ajal aasta tagasi.“ 95% saunakülas käinutest on küll eestlased, ent huvi on suur, suisa Araabiast on saunu nautima tuldud. „Kodulehe statistika viitab sellele, et võiksime aktiivselt ka välisturule liikuda, lisaks eestlastele on suur huvi Soomest ja Saksamaalt. Peame lihtsalt oma asja sisse töötama,“ nendib peremees. Praegu aga, talve ja jõulude lähenedes, oodatakse nädalalõppudeks just väikeseid seltskondi ning peresid. Aga millisest saunast siis kõige kuumema leili kätte saab? „Saunas ei peaks käima võistlemas, see on mõnulemise koht,“ pareerib Erki. „Käisin Soomes leiliviskamise MMil, kus üks võistlejaist suri ja teine pikalt koomas oli. See on ehe näide sellest, et saunaskäimisest on tehtud ekstreemsport, mida mõnuga enam kuidagipidi ei seosta.“ Saunadest soovitab Erki näiteks vene sauna, mis algab 75-85 kraadi juures, on mõnusalt niiske ja lubab kauem laval istuda. „Kes siiski kõvemat leili tahab, sellele soovitan koobassauna. Ma sain sealt ükskord ise 135 kraadi kätte! Aga see on hoopis teine teema, me istusime täiesti vabalt sees – suitsulõhn, koopa muldseinad jne.“ 20-aastase elueaga koobassauna ehitas Erki vanadest saunaraamatutest saadud jooniste põhjal. Täpselt sellise, nagu need Eesti ajal olid – samblast, puitlattidest ning mullast, pesemisega kõrvalasuvas püstkojas. Saunaraamatute piibliks peab mees aga Tamara Habichti „Eesti sauna“. Omal ajal populaarse kilesauna tagamaid oskab Erki samuti avada: „See tekkis 1960-70ndail, sovhoosiaegadel, kui rahvas käis pikalt, päevade kaupa heinal ja vilja koristamas ning vahepeal koju ei saanud. Kile oli odav kaup, seda sai hõlpsalt kätte ning kilesauna oli lihtne teha.“ Ent kilesaun tasub praegugi üles panna – pooleldi läbipaistvana ja valgusega mängides on see ju väga romantiline! Eriti talvisel ajal. Saunamaa pole veel kaugeltki valmis. „Mul on kindel nägemus – tahan siia ehitada umbes 25 erinevat sauna. Juurde veel hooajalised saunad, näiteks jääsaun ja lumesaun. Aga see sõltub meie talvedest,“ avab Erki Pehter veidi kulissidetaguseid, mängides õrnalt ka saunalaada korraldamise ideega. Hüva leili! |
SA Lõuna-Eesti Turism | Vaksali 17a, 50410 Tartu
|