Setode kuninga asemik ehk ülemsootska

Seekord teeme juttu Setomaa uue ülemsootska Aarne Leimaga.

Kes on õigupoolest ülemsootska?

Ülemsootska on setode kuninga Peko asemik maa peal, kuigi paljud armastavad kutsuda ülemsootskat kuningaks, ei ole see õige, sest ainult Peko on kuningas. Peko ilmutab end ülemsootska unenägudes, kelle kohus on neist aru saada ja rahvale edasi seletada. Sootska tähendabki sõnumitoojat.

Kõige esimene sõnum, mis ma sain Pekolt? Kõigepealt andis Peko mõista, et ta soovib, et järgmise aasta Kuningriigi päevad toimuksid Luhamaal. Lisaks andis ta mõista, et Kuningriigi päeva korraldamises on vaja teha teatavaid muudatusi. Sel aastal oli küll Värskas väga hea organiseerimistöö ja rahvast oli ka omajagu, aga osavõtt võistlustest meistri-nimele oli tagasihoidlik. Peko andis mõista, et me peame oma kultuuri rohkem esile tõstma.

Milline roll on ülemsootskal?

Päris kindlasti on tal esindusroll. Sõna on see vahend, millega saad protsesse või avalikku arvamust muuta või parandada. Eks iga ülemsootska loob oma rolli iseendale. Aga kindlasti peaks ta olema arvamusliider, tema poole vaadatakse ja oodatakse seisukohta. Muidugi on igaaastase Kuningriigi päeva juures ülemsootska õigus ja kohustus sõna sekka öelda. Ülemsootska saab kokku kutsuda ka ainukesena Kroonikogo, mis koosneb eelmistest ülemsootskadest ehk sootskadest. Kroonikogo on nõuandev organ ülemsootskale.

Mille poolest on setod erilised?

Setodest on kujunenud mõned valestereotüübid, aga setod on tegelikult väga külalislahked, natukene põikpäised ja piisavalt kavalad. Seto tahab alati, et teda kolm korda kutsutakse. Näiteks oli üks juhus, kus mees käis külas ja tuli koju tagasi ning naine küsis, mis süüa anti. Mees vastas, et ei tea öelda, ainult kaks korda kutsuti lauda. Samuti ei lähe mitte keegi kunagi tühjade kätega külast ära. Erilised on ka setode pühad, sest pühadeks tullakse kokku üle eesti. Näiteks on Luhamaal suvistepühad, mis on alati esmaspäevasel päeval, aga võetakse vabad päevad ja tullakse kohale. Vaat see on vaatepilt!

Millised küsimused, probleemid on hetkel päevakorras setode seas?

Midagi katastroofilist ei ole. Aga loomulikult korduvad aastast aastasse ühed ja samad küsimused. Üheks selleks on kontrolljoon, mis lõhub setomaa kaheks ning piirab võimalust ja vabadust üle piiri käia. Teiseks on muidugi noorte lahkumine setomaalt linna või mujale. Tahestahtmata ununeb siis keel ja minnakse üle teise kultuuriruumi. Aga noori tuleb ikka peale, igal aastal tuleb juurde noori pillimehi ja leelokoore ja muid huvitavaid tegelasi. Probleem on kindlasti ka koolides seto keeles mõne õppeaine õpetamise korraldamine, see on raskendatud, kuna tasemetööd ning eksamid toimuvad ikkagi eesti keeles.

Osad setod on ju teisel pool piiri, millised on võimalused koostööks?

Tegelikult läbikäimine toimub ja ollakse koostöö meelt. Petseri poole peal on ka Radaja muuseum, lisaks tehakse ühiseid üritusi ning käiakse üksteisel külas. Petseri võimud tegelikult toetavad seda läbikäimist ning takistusi ei tehta. Iseasi, kas on kellega läbi käia, sest väga palju setosid ei ole sinna enam jäänud. Arvatavasti mitte üle 200 seto, sest juba nõukogude ajal tulid paljud ära siia.

Kuidas Te olete oma lastele seto kultuuri edasi andnud, et nad nii seto-meelsed on?
Ma olen alati öelnud, et tänapäeval ei ole vahet, kus sa igapäevaselt elad, sest ära teha midagi oma koduküla ja rahva heaks, on alati võimalik. Poisid on mul mõlemad seto-asja omaks võtnud ja hea meelega võtavad sellest osa, nad teevad muusikat ja Matis valiti ka noorsootsaks. Eks see ongi tulnud sellest, et neid on võetud kaasa seto üritustele – Kuningriigi päevadele, külaseltsi üritustele. Lapsed ju näevad, millega kodus tegeletakse ja kui natukene veel suunata, siis on täitsa võimalik anda kultuuri edasi ka Setomaast kaugemal elades.

Te olete ju ametlikult Setomaa giid, kas ekskursioone ka teete?

Sel suvel jõudsin kolm korda gruppe juhendada. Nüüdki tuleb oktoobris Põhja-Eestist üks seltskond. Ma ei ole seda giidiks olemist reklaaminud ja midagi selle heaks teinud, aga ma arvan, et küll jõuab. Miks mitte! Ma kindlasti toimetan ka järgmisel suvel selles suunas rohkem. Ainukeseks raskuseks on ajaressurss, sellega tuleb arvestada.

Ettevõtluskonsultandi seisukohast, kui ettevõtlikud on setod?

Tegelikult on nendes neljas Setomaa vallas ettevõtluse näitajad kergelt paremad, kui naabervaldades. Millest see nüüd tuleb, täpselt ei tea, aga kindlasti ka Setomaa Valdade Liidu koostööst. Meie valdade koostöö on omaette fenomen, mõnes mõttes toimib Setomaa kui ühisvald. On räägitud ka haldusreformidest, aga ma arvan, et see on hetkel parim variant.

Ma olen öelnud, et kui ikkagi inimressurss on piiratud, siis on raske midagi juurde tekitada. Enamusel aktiivsetel inimestel on olemas juba oma ettevõte, sellepärast on meil ka suund ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja ühistegevuse arendamiseks. Nüüdki on meil eesmärk vähemalt ühe tegutseva põllumajandusühistu loomine, et anda võimalus neile, kes juba omaette tegutsevad. Näiteks lõppes meil lätlastega üks pikem programm, mille tulemusena loodi portaal setoape.eu, kus kõik kohalikud ettevõtjad saavad turundada oma toodangut.

Maaülikooliga koostöös uuriti ka Setomaa loodusressurssi, millega üldse tasuks tegeleda  ning selle tulemusena leiti, et kõige sobivam on metsandus ja puidutoodang, köögiviljakasvatus, lambakasvatus ja energeetika.

Milline on setode suhtumine turismi?

Eks ta ole ikka nii, et see, kes on turismiettevõtja, näeks Setomaal turiste kordi rohkem, aga see kes tegeleb millegi muuga, tema kindlasti ei taha. Setomaal ikka minnakse pigem seda teed, et turist on teretulnud ja aitab mõnel perel maal paremini ära elada. Eks see meie enda teha ja otsustada on, kuhu ja kui lähedale me laseme neid. Isiklikematele üritustele võibolla mitte, aga näiteks Kuningriigi päevadele on küll kõik oodatud. Pigem on Setomaa vast ikkagi siseturistile, muidugi käib soomlasi, venelasi ja lätlasi järjest rohkem. Kaugemad Euroopa külastajad ei pruugi sellest kultuurist ja tema eripärast aru saada. Oma olemust saame edasi anda kõige rohkem sündmustega, tutvustavate siltidega ja sümbolitega, näiteks lipuga. Lähitulevikus ongi eesmärk anda sellele kultuuriruumile ka visuaalselt väheke rohkem teine väljanägemine.

Üheks võimaluseks on lipu kasutamine – järgmine aasta on seto lipu aasta. Oleme välja kuulutanud Seto lipu seaduse, lipupäevad ning valdade, koolimajade ja lasteaedade küljes peaksid edaspidi olema ka seto lipud. Plaanime ka väikeste lippude paigaldamise võimaldamist seto majapidamistes, mis oleksid aastaringi majade küljes. Vahel räägitakse, et setod ei ole lipurahvas. Üks rahvas püsibki oma ajaloo ja traditsioonide peal, aga neid traditsioone võib vahel ka juurde tekitada. Lipp on üks selline sümbol, mille väärtust kohe ei pruugi mõista, aga kui näiteks rahvariiete kandmine on vähenemas, siis on vaja sümboleid, mis ühendaks seda rahvast.

Millised eesmärgid olete seadnud järgmiseks valitsusaastaks?

See liputeema oli juba varem plaanis ja tõukasin tagant ning nüüd kui Peko tahtmise järgi tuli ülemsootskaks hakata, jätkan sellega. Teiseks eesmärgiks on Setomaa ajalooliste nulkade kasutusse toomine ja teadvustamine. Setomaa on ajalooliselt jagunenud nulkadeks (natuke sarnane kihelkondadega) ja see nulkade teadvustamine on üks osa kultuurist. Kindlasti on see atraktiivne ka turistidele. Kolmandaks eesmärgiks on Setomaa nimeterminoloogia selgeks rääkimine ja õige kasutamine. Pean silmas, mis on ikkagi nimede Setomaa, Petserimaa, Vana-Petserimaa, Petseri maakond taga.

Veel ühest olulisest asjast. Setomaa jääb täna Võru ja Põlva maakondade haldusalasse. Mida me näeme Setomaa vaatevinklist kui me vaatame nende turismikeskuste poolt paigaldatud maakondade välikaarte? Ühelgi neist ei ole Setomaad mingilgi viisil tähistatud. Kutsun neid asju omavahel selgeks rääkima, et Setomaa saaks Võru- ja Põlva turismiatribuutikas õigesti kajastatud.

Millised kolm asja võiksite oma lemmikutena seto kultuurist esile tuua?

Raske küsimus, et kui sul on neli last ja siis ütle kolm lemmikut. Ütleme siis:

1. Meeste laul – selles on ürgset väge!

2. Naiste rahvariided – käsitöö meisterlikkuse tipp ja kandmise korrektsus

3. Küla kirmased ehk tantsupeod- läbi aasta toimiv süsteem

Aga ütskõrd tulõ aig, ku kuningriik om kõik śoo aig!

 
 



Eelmisi uudiskirju saad lugeda siit!

Huvitavast tootest-teenusest-inimesest, mida/keda järgmistes uudiskirjades
tutvustada, anna teada aadressil info@southestonia.ee!

SA Lõuna-Eesti Turism | Vaksali 17a, 50410 Tartu
tel: 744 2271 | info@southestonia.ee | www.southestonia.ee